Nurgatagune paradiis, mis kutsub puhkama

Saaremaa põhjaosas on nukk, mida kutsutakse Pammana poolsaareks. Selle nuki ääres peidabki end väike Tuhkana rand, mis on nii ilus, et sellest peab kohe eraldi kirjutama.

Tuhkana kipub harjumatul nimekasutajal segamini minema naabersaarel asuva Tahkunaga – seega tasub olla tähelepanelik. Ma ei tea, mis lood on Tahkunaga, sest ma pole seal kunagi käinud, aga Tuhkana avaldas mulle esimesel külastusel nii vägeva mulje, et olen valmis oma lapsepõlvest saati lemmikuks olnud Mändjala rannale truudust murdma.

Kui on äppide ja RMK kodulehe abil õige parkimiskoht kätte leitud, tuleb randa jõudmiseks läbida imeliselt puhta õhuga ja mõnus metsarada. Tee peale jääb Tuhkana järv, mille pind on kaetud vesiroosilehtedega – selge märk, et loodus on siin puhas ja rikkumata. Poolel teel asendub mullane metsatee mõnusa laudteega, mis annab juba õige rannatunde juba enne veepiirile jõudmist.

Metsarada lõpeb liivaluidetega, millest tuleb päris randa jõudmiseks üle rühkida. Kui see väike vaev on selja taga, siis polegi muud kui rätik maha visata ja minna varbaga vett katsuma. Rannariba on imeliselt puhas ning vesi nii kristallselge, et teravam silm võib märgata väikeseid lestapoegi liivasel põhjal ujumisharjutusi tegemas. Põhi läheb võrdlemisi kiiresti sügavaks ning kaelani vette jõudmiseks pole vaja eriti pikalt sumbata või hakata juba puusani vees “konna” ujuma, et vältida tunnet, et oled vette matkama tulnud.

Tuhkana on ideaalne koht matkajatele, sest rannas on grillimisvõimaluse ja kemmerguga puhkekoht, kus süüa teha ning küttepuude olemasolu korral on isegi lõkkemure murtud. Tuleb arvestada, et metsa all puhata tuleb koos alaliste elanike – sipelgatega – , kes kipuvad sandaalidesse ja sääri mööda üles ronima. Aga eks see olegi loodus ja õnneks selliseid puutumatuid kohti veel on, kus looduse tõelisest ilust ja harmooniast osa saada.