• Antiik ja vintage

    Toredad mummulised: kuidas alustass kaaslase sai

    Koristasin vana maja ning silma hakkas üks mummuline taldrik, mis oli ühes teiste taldrikutega põrandal hunnikus, oodates kas prügimäele saatmist või uut elu kusagil köögikapis. Juhtus see viimane, sest veidi oma mälus sobrades meenus mulle, et sellel alustassil oli ju kunagi olnud kaaslane tassi nöol. Igatahes, üha enam hakkas see mummuline taldrik mulle lapsepõlve meenutama – pehme sisuga keedetud munad võisilm ja soolalaik keskel, paksu võikorraga leivad, arooniamahl, kogelmogel. Pesin alustassi puhtaks ning hakkasin talle kaaslast otsima, sest ilma tassita oli ta kuidagi kurb. Vaatasin neid erivärvilisi, kuldseid, oranže ja musti mumme ja pidin tõdema, et need meeldivad mulle tunduvalt rohkem kui need oranžid-punased Riia mummutassid, mida Facebookis ostetakse. Muide,…

  • Antiik ja vintage

    Lemmik soolatoos lapsepõlvest

    Väike punane part oli meil alati köögilaual. Sealt õngitseti näppudega soola praemunale lisamiseks, kartulite maitsestamiseks, supi soolamiseks ja paljudes muudeski toiduvalmistamise episoodides. Ühel hetkel aga part kadus, ilmselt peale järjekordset kolimist. Tekkisid uued soolatoosid, aga part jäi kuidagi eriti südamesse. Aastad möödusid kuni ükspäev tuli mul pähe internetist otsida, kas kusagil oleks pilti sellisest punasest part-soolatoosist. Vene saitidel kolades leidsingi pildid ja lühikese info, et tegu on Konakovos toodetud isenditega. Guugeldasin Konakovot. Tuleb välja, et see asub Tveri oblastis ning seal oli tänaseks pankrotistunud, mahajäetud ja lagunev portselanitehas. Võimalik, et mõni väikeettevõte toodab nüüd lauanõusid sama nime all, aga kunagist Konakovot enam ei ole. Konakovo fajansitehase tooted tunneb ära märgi…

  • Antiik ja vintage,  Uncategorized

    Karamellivärvi moosikausid

    Meie majapidamisse jõudsid mitmedki asjad lihtsalt sellepärast, et oli vaja osta, nii igaks juhuks. Niimoodi ka need kausid, milles saab serveerida, mille peale fantaasia tuleb, olgu see moos, jäätis või halvaa. Oli 1980ndate lõpp, 1990ndate algus. Segased ajad, ühest küljest kaupluste tühjad riiulid, mis ostjatele kurvalt vastu vaatasid kui ka hulgivarumine juhul, kui midagi müüki tuli. Vahel sai kaupa linna kaubabaasi kaudu. Lugesid tutvused ja kui neid ei olnud, tuli passida lõpututes järjekordades. Ma küll ei tea täpselt kuidas need magustoidukausid osteti, kuid ilmselt ostis need minu vanatädi eesmärgiga külalisi millegi hea ja paremaga kostitada. Aga millegipärast neid kausse kastist välja ei võetudki ja seisid need kusagil pimedas sahvrinurgas kuni…