• Meremaja

    Kõik on kusagile läinud

    Meremaja aiailust pole ammu enam midagi järel. Nii maja kui aed on kuidagi tühi, kõle ja mahajäetud. Endiste hooldatud lillepeenarde asemel vahivad vastu söakad naadivarred, mille pealetungile on pidanud alla vanduma isegi sellised aiapidaja nuhtlused nagu kassitapp ja mädarõigas. Vana, mädanenud aialaud tuletab meelde helgemaid päevi, mil sai õunapuu all ema valmistatud praelesta söödud või niisama raamatut loetud. Seisad aias, vaatad maja poole ja mõtled, et huvitav küll. Pea 70 aastat on selles väsinud ja vanas majas elanud minu lähedased, muretsenud muresid, tundnud rõõme, võõrustanud külalisi, mis seal salata – ka palju riielnud, aga nüüd on vaikus. Kõik on kusagile läinud. Ehkki toas seistes mõtled, et ehk teeb keegi ukse…

  • Meremaja

    Rahakassa-puravik

    Minu lemmiktuba oli nn tuba, mida kutsuti vanatädi Kiira toaks ning mis asus otse veranda kõrval. Kiiral oli toas palju huvitavaid esemeid. Näiteks oli tal riiulitäis raamatuid ning nende vahel kaks Ameerika kodusisustusraamatut 1950ndatest. Neid oli huvitav sirvida, sest veel 80ndatel ei olnud üheski nõukaaja kodus nii mitmekülgset, värviderohket sisustust kui 1950ndatel Ameerikas juba oli. Siis oli Kiira toas vanavanaisa kirjutuslaud, mille sahtlites oli ajaviiteks huvitav sorida. Kirjutuslaual aga seisis puravikukujuline savist rahakassa. See on kõige nunnum rahakassa, mida ma kunagi näinud olen. Ega ma selle rahakassa päritolu kohta midagi ei tea. Omal ajal ei olnud taipu ka küsida. Mäletan seda, kuidas keerutasin puravik-rahakassat käes ja ei suutnud kuidagi aru…

  • Meremaja

    Naadimeri ja tühjus

    Kunagisest aiailust pole ammu enam midagi alles. Endiste kauniste lillepeenarde asemel vahivad vastu naadivarred, mille pealetungile on pidanud alla vanduma isegi sellised aiapidaja nuhtlused nagu kassitapp ja mädarõigas. Vana mädanenud aialaud toob meelde helgemad päevad, mil sai õunapuu all ema valmistatud praelesta söödud või niisama raamatut loetud. Nii põhi- kui ka keskkooli lõpueksamiteks õppisin ka ilmselt just selle laua taga, sest soojad kevadilmad meelitasid õue. Aga nüüd, seisad aias, vaatad maja ja mõtled, et huvitav. Pea 70 aastat on selles majas elanud minu lähedased, muretsenud muresid, tundnud rõõme, võõrustanud külalisi, aga mis seal salata – sai ka palju riieldud, aga nüüd on vaikus. Kõik on kusagile läinud ja ehkki tühjas…

  • Meremaja

    Gaasipliit ja kedri kinnilöömine

    Sellel fotol seisab vanavanema köögi ja söögitoa vahel. Köök oli majas üsna minimalistlik, ühes nurgas puudega köetav pliit, teises aga gaasipliit. Minimalistliku sisustuse põhjuseks oli köögis olevad neli ust, üks aken ja pirakas korstnajalg. Kuhu sa seal midagi sätid või paned. Gaasipliidi tulekust majja annab tunnistust fotol paistev balloon, mis tühjaks saades tuli ära anda ning ballooniauto tõi uue vastu. Gaasipliit, mille vanatädid ostsid, oli praak. Küpsetusahi ei töötanud nagunii ning kokku neljast august, mis olid mõeldud keetmiseks-praadimiseks, töötasid heal juhul kaks, viimaks üldse üks. Pliit saadeti ilma suuremate kahetsustunneteta prügimäele millalgi 1990ndate algul. Enne gaasipliidi ostmist käisid “targad” mehed nõu andmas nagu see selle maja juures tavaks oli saanud.…