Lemmik soolatoos lapsepõlvest
Väike punane part oli meil alati köögilaual. Sealt õngitseti näppudega soola praemunale lisamiseks, kartulite maitsestamiseks, supi soolamiseks ja paljudes muudeski toiduvalmistamise episoodides. Ühel hetkel aga part kadus, ilmselt peale järjekordset kolimist. Tekkisid uued soolatoosid, aga part jäi kuidagi eriti südamesse.
Aastad möödusid kuni ükspäev tuli mul pähe internetist otsida, kas kusagil oleks pilti sellisest punasest part-soolatoosist. Vene saitidel kolades leidsingi pildid ja lühikese info, et tegu on Konakovos toodetud isenditega. Guugeldasin Konakovot. Tuleb välja, et see asub Tveri oblastis ning seal oli tänaseks pankrotistunud, mahajäetud ja lagunev portselanitehas. Võimalik, et mõni väikeettevõte toodab nüüd lauanõusid sama nime all, aga kunagist Konakovot enam ei ole.
Konakovo fajansitehase tooted tunneb ära märgi zik järgi, mis on kirillitsas. Ilmselt on paljudel kodudes veel nõukaaegseid Konakovo taldrikuid, mis kandsid näiteks sinist mustrit äärtel.
Konakovo fajansitehas asutati 1809 ning tootis see esemeid keisriperele. Tehase laiendamisplaanid aga ei kandnud vilja ning äri ebaõnnestus. 1870. aastal müüsid senised omanikud tehase koos võlgadega Matvei Kuznetsovile, kes laiendas tootesortimenti ning tehasest saadeti kodudesse nii santehnikat kui ka lauanõusid. Revolutsioon tõi kaasa tehase riigistamise, mõnda aega kandis see Kalinini nime. Aga nagu eelpool öeldud, on tehas tegevuse oma ajaloolises paigas tänaseks lõpetanud. Tore oleks muidugi part-soolatoosi kusagilt müügilt leida ning taas kasutusse võtta.
