1960ndaid meie kodus: KFK roheline vaas
Meil kodus ei ole keraamikat osatud eriti hinnata. Keraamikat küll oli, ilmselt saadud kingiks (ja 1960ndatel oligi keraamika üldiselt popp) ning kasutati nagu tarbeesemeid ikka. Kui mõni vaas juhtus katki minema, ei olnud sellestki midagi. Eriti “tüütuks muutunud” ning tavaliselt pruunikat tooni vaasid viidi kalmistule lillevaasideks. Masstoodang oli see siis.
Tänapäeval on popiks muutunud see ostan-odavalt-vana-kraami-ja-müün-kallilt teema. Taasavastamist on leinud ka vana Eesti keraamika. Vaatasin, et pruuni tooni ja musta glasuuriga kaunistatud keraamiline vaas, mida meil oli kodus mitu tükki, maksab antiigipoes 23 eurot. Tuleb kurvalt tõdeda, et kahjuks ei olegi enam jäänud vaase, mida edasi müüa.
Seda suurem oli üllatus, kui leidsin kolikambrist kapi otsast kollaseks tõmbunud Rahva Häälte ja tapeedirullide vahelt ühe tolmunud roheka rippvaasi. Asusin eset lähemalt uurima ning kaevusin internetti, kust sain teada, et tegemist on KFK ehk Kunstikeraamika Kombinaadi tootega 1960ndatest. Nii need teadmised tulevad. Kuna kodune keraamikapõlgus on minusse oma jälje jätnud, asusin otsima vaasile uut omanikku, kes eset rohkem oskaks hinnata. Üsna ruttu sellise inimese ka leidsin. Kollektsionääri.