Prahas asuv Colloredo-Masfeldi palee
Reisimine,  Uncategorized

Praha salajane pärl: Colloredo-Mansfeldi palee, mis viib külastaja 18. sajandisse

Kui juhtute olema selline turist, kes tahab teisi turiste vältida ja hindate autentseid, moderniseerimata, oma ajastu hõnguga kultuuriväärtusi, siis tasub Prahas just seda paleed külastada. Astute uksest sisse ja oletegi, prauhti, otse 18. sajandis.

Palee asub otse Karli silla juures. Võiks öelda, et see paikneb turistide meka, Euroopa pärli, Praha, kõige käidavamas kohas, ent ometi jääb see turistide horidest kuidagi kõrvale. Nad lihtsalt ei satu sinna. Millegipärast on see üks Praha kõige vähem reklaamitud vaatamisväärsusi. Et kohale jõuda, tuleb minna läbi linna kõige käidavama tänava ääres asuva väikese kangialuse ning juba jääbki turistide kära vaiksemaks. Majja jõudes pole seda enam hoopiski kuulda.

Kui juba kohal olete, tasub hoolega ringi vaadata, sest kõik, alates nagisevatest puupõrandatest kuni seinte ja lagedeni pärineb 18. sajandist. Maja on küll niiskevõitu ja seinakatted kulunud, aga ometi saab kätte tunde nagu oleksite sattunud ajamasinaga minevikku. Hea küll, neil, kel ehk nii elavat kujutlusvõimet ei ole, võib vabalt tekkida tunne, nagu oleks tegemist mingi vanaegse filmi sündmuspaigaga. Pole ilmselt liialdus väita, et palees valitsev hämarus tekitab veidi kõheda tunde, aga külmaks ei jäta see ajaloopärl küll kedagi.

Ajastule omaselt avanesid uksed ühest ruumist teise ühtlase rivina, niiet korraga võis näha läbi kõigi tubade.

Palee on ehitatud 17. sajandil, aga barokkstiilist kantud ümberehitused, mida seal tänagi näha võib, teostati 18. sajandi alguses. Rekonstrueeriti see prints Heinrich Paul von Mansfeld-Fondi eestõvõttel, kes ostis maja 1735. aastal. Mees oli rikast Itaalia päritolu ning sellest tulenevalt kannab palee ka Colloredo-Mansfeldi nime. Paleel on olnud teisigi omanikke, kuid suurem osa interjöörist pärinebki siiski Mansfeldi ajast.

Põrandad on 18. sajandi meistrite kätetöö.
Autentsed seinakatted 18. sajandist.

Palee kõige imposantsem ruum on ballisaal, mille Olümpose jumalaid kujutav laemaal on valminud aastatel 1735-1736. Mõelda, kui mitu aastasada lahutab meid ajast, mil ballisaalis ilmselt tõeliselt balle korraldati. Aga ruum on igati väärikas ning üsna kerge on lasta end vaimusilmas tagasi aastasadade taha kanda. Palee suurim väärtus ongi autentsus, eriti kui mõelda, kui mitu sõda on vahepeal Euroopast üle käinud. Tänapäeval on ballisaal kunstinäituste ja kontserdite teenistuses, kuid ilmselt hädavajalikust uuenduskuurist ta siiski ei pääse.